Imeline matcha

Kui tavaliselt juuakse teevett, mis on lehtede-marjade jms poolt läbi immutatud, siis matcha näol on tegu pulbriga, mida tarbitakse vees lahustununa.
Matcha on rohelisest teest jahvatatud peen pulber, mida kasutatakse peale tee ka toiduvärvina erinevate maiustuste peal. Tõsi, matcha on väga ilus roheline.

Kuna teed juues tarbitakse ära ka pulber, siis saab jooja rohkem kasu tee tervislikest omadustest. Võrreldes tavalise rohelise teega saab matchat juues vähemalt 3 korda suurema EGCG koguse. EGCG on antioksüdant, mis aeglustab/takistab molekulide oksüdatsiooni. Tänu sellele ei teki liigselt vabu radikaale, mis rakke kahjustaksid.

Eestist saab matchat osta aadressil www.umami.ee - kiidan nende kiiret ja head teenindust. Tellisin sealt veebruaris ühe purgikese. Algselt meenutas pulbrilõhn mulle merd ja vetikaid, kuid üpris kiiresti harjub lõhna ja maitsega ära. Mulle väga kange tee ei meeldi, seega ühe tassi vee peale kasutan umbes 0.5 tl matchat.
Ühesõnaga, soovitan kõigil vähemalt proovida.


Allikad:
1. http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0021967303011336
2. http://en.wikipedia.org/wiki/Matcha
3. http://www.umami.ee
4. http://et.wikipedia.org/wiki/Antioksüdant 

Rassilised eelistused juustuvärvis

Leidsin ühe väga lühikese ja imeliku artikli, aastast 1985. Rahastatud Central Connecticut State University poolt.

Esiteks: kontrollgrupp maitses pimesi kahte juustusorti - üks kollast, teine valget värvi. Maitselist erinevust ei leitud.
Teiseks: neid samu juuste pakuti söögipoes ning inimeste eelistused pandi kirja.

Tulemus: leiti statistiliselt oluline erinevus rasside ja nende juustuvalikute vahel.
Mustanahalistest 30% valisid valget värvi juustu ning 70% kollast värvi.
Valgenahalistest 53.3% valisid valget värvi juustu ning 46.7% kollast värvi.
Teiste rasside esindajatest 32.2% eelistasid valget juustu ning 67.9% kollast.

Antud uuringul otseselt mingit järeldust ei olnudki. Eks igaüks otsustab ise, kas selle rahastamisel oli mõtet või mitte.
Saate allolevast lingist tervet artiklit lugeda.

Allikad:

1. http://www.amsciepub.com/doi/abs/10.2466/pms.1985.61.1.314

Kas meil on aega veel...

...oma kiire elu kõrvalt teadusuudistega kursis olla? Jah, on küll.

On olemas huvitav podcast "Science Update Podcast". Iganädalane versioon ("Weekly edition") on 10 minutit pikk, kuid tööpäeviti antakse välja ka 1-minutine versioon ("Daily edition"). Seal tehakse lühiülevaade uutest avastustest nii teaduses, tehnoloogias kui ka meditsiinis.

 
5.veebruari "Daily editionis" räägiti uuringust, mis leidis, et migreenihood on äikesetormidega seotud. Ning 11.detsembri väljaandes oli juttu Austraalias elavatest lindudest, kes õpetavad laulmise teel oma veel munast koorumata järglastele parooli, mille abil viimased pärast koorumist süüa saavad. Kui pesas juhtub olema mõni pesaparasiit, nagu näiteks käopoeg, siis too ei suuda antud parooli ära õppida ja seetõttu ei saa ka vanemalt linnult süüa.

Ühesõnaga, palju huvitavat lühikeses formaadis. Link podcastidele on allikate all.

Allikad:

1. http://www.scienceupdate.com/podcasts/

Astmaravim taandab hiirtel rasvumust

10.veebruaril avaldati ajakirjas Nature Medicine artikkel, kus kirjutati amlexanoxi toimetest rasvunud hiirtele. Amlexanox on ravim, mida kasutatakse nii astma kui ka teatud tüüpi suuhaavandite raviks juba üle 25 aasta. Kuid nüüd leidsid Michigani Ülikooli teadlased, et amlexanox kiirendab hiirtel metabolismi ilma söögiisu vähendamata, mõjutades geene IKKE ja TBK1.

Ravim omab kasulikku toimet nii geneetiliselt kui ka dietaarselt põhjustatud rasvumusele. Hiirtel langes kaal ning taandusid diabeet ja rasvunud maks.

 

Mõlemad hiired on jätkuvalt kõrge rasvasisaldusega dieedil, kuid vasakpoolne on pärast amlexanoxi tarbimist normaalkaalus.

Dieedid pole kaalulangetamisel efektiivsed sellepärast, et keha harjub vähenenud kaloritega ära ja sellest tulenevalt aeglustub metabolism. Võib öelda, et niimoodi kaitseb keha inimese kehakaalu muutuste eest.

Põhimõtteliselt näitab antud uuring, et inhibeerides IKKE/TBK1 rada on võimalik hiirtel metabolismi kiirendada. Kuid veel ei teata, kas ka inimestel samad geenid metabolismi mõjutavad. Üheks mureks on see, et metabolismi kiirenedes toodab keha rohkem sooja ning selle tagajärgedega peab arvestama, sest patsiendid peavad elu lõpuni antud ravimit tarbima, muidu kõrge kehakaal naaseb.

Juba selle aasta lõpus plaanitakse alustada kliiniliste uuringutega inimestel.

Allikad:

1. "Old Drug May Point the Way to New Treatments for Diabetes and Obesity", 10.veebruar 2013 http://www.ns.umich.edu/new/releases/21179-old-drug-may-point-the-way-to-new-treatments-for-diabetes-and-obesity

2. "Canker sore drug helps mice lose weight without diet, exercise", 11.veebruar 2013 http://edition.cnn.com/2013/02/10/health/mice-weight-loss-drug/

Häid pühi!

Taas on käes see rahulik aeg, kui nauditakse lähedaste seltsi ja süüakse kõht liiga täis. Jutud on liikvel punases rüüs mehest ja tema üheksast põhjapõdrast, kes maailma lastele kingitusi toovad. Leidsin ühe lühikese ja informatiivse video, kus Jõuluvana iga-aastast retke analüüsitakse.

 

Põhjapõtrade nimed:

1. Dasher

2. Dancer

3. Prancer

4. Vixen

5. Comet

6. Cupid

7. Donner

8. Blitzen

9. Rudolph

HÄID PÜHI!

Allikad:

1. VIDEO http://www.youtube.com/watch?v=j96riygDLrs

2. http://en.wikipedia.org/wiki/Santa_Claus's_reindeer

Eksamisessioon

Kuna õppida on palju ja aega on vähe, siis postituse asemel lisan siia paar linki, mida lugeda soovitan.

1. "In Girl's Last Hope, Altered Immune Cells Beat Leukemia", 9.detsember 2012

http://www.nytimes.com/2012/12/10/health/a-breakthrough-against-leukemia-using-altered-t-cells.html

2. "An Immune System Trained to Kill Cancer", 12.september 2011. Seotud eelmise artikliga

http://www.nytimes.com/2011/09/13/health/13gene.html

3. "Seaweed-threatened Corals Send Chemical SOS to Fish", 8.november 2012

http://www.sciencenews.org/view/generic/id/346344/description/Seaweed-threatened_corals_send_chemical_SOS_to_fish

Kuidas Tasmaania endale nime sai

1603.aastal sündis hollandlasest maadeavastaja Abel Tasman, kes teadaolevalt esimese eurooplasena avastas Tasmaania saare 24.novembril 1642. Tasman nimetas saare oma sponsori järgi Anthoonij van Diemenslandt-iks. Hiljem, aastal 1803, lühendasid inglased nime Van Diemensland-iks.

1856.aastal muudeti taaskord saare nime, seekord avastaja auks - Tasmaania. Kuid seda poliitilistel põhjustel: Van Diemeni maa sai kurikuulsaks ja halvustavaks nimeks, sest saar oli põhiline osa inglaste karmist Austraalia karistuskompleksist.

Veel fakte:

• tegemist on suuruselt maailma 26. saarega
• Austraalia mandrist eraldab Tasmaaniat Bassi väin
• aastani 1798 oldi käidud ainult saare lõunaosas ning seetõttu ei teatud, et tegu on saarega
• 1642 avastas A.Tasman ka Uus-Meremaa, mis sai Hollandi provintsi Zeelandi järgi nimeks Nova Zeelandia
• A.Tasmani ekspeditsiooni eesmärk oli avastada Austraalia, kust loodeti leida väärtuslikke kaubaartikleid (näiteks nelki ja muskaatpähklit). Kuid Tasman põrutas Austraaliast mööda ja maabus Tasmaanias, kuhu ta kauaks ei jäänud, sest Hollandi Ida-India Kompaniile polnud seal midagi huvipakkuvat

Allikad:

1. http://en.wikipedia.org/wiki/Abel_Janszoon_Tasman

2. http://en.wikipedia.org/wiki/Tasmania

3. http://en.wikipedia.org/wiki/Van_Diemen%27s_Land
4. http://gutenberg.net.au/pages/tasman.html
5. David Quammen. Dodo laul. Saarte biogeograafia väljasuremiste ajastul. 2004