UUS LEHEKÜLG!

TÄHTIS TEADAANNE! UUS LEHEKÜLG ON NÜÜDSEST ANANASSIAKADEEMIA.EU

KOHTUME SEAL :)

AnanassiAkad

Taipasin, et lühikesi fakte on (eriti suvel ringi rännates) nutitelefonide ajastul lihtsam Twitterisse lisada. Kellel pole Twitterit, ärge muretsege, siin paremal pool ekraanil on ka kõiki "säutse" näha.

Kahjuks kasutajanimi AnanassiAkadeemia on liiga pikk, täpsemalt öeldes 1 täht liiga pikk :D. Seega lühendasin ja kasutajanimeks sai AnanassiAkad.


Jätkan kindlasti ka siin blogis oma tegemisi :). Nautige siis suve ja liituge minuga Twitteris!

https://twitter.com/AnanassiAkad

Miks just dodo?

Loen vahelduva eduga üht pikka raamatut saarte arengust ja selle mõjust evolutsioonile (allikas nr.1). Väga põnev on. Sai natuke naerdud ühe toreda lause peale:

"Dodo (Raphus cucullatus) - liiga suureks kasvanud, rumala moega lennuvõimetu tuvi."

Uurisin, kust dodo nimi tuleb.
On mitmeid teooriaid, kuid minu vaieldamatuks lemmikuks on hollandipärane Dodaars, mis tõlkes tähendab tutt-peput - olles vihjeks dodo taguotsal asetsevatele sulgedele.
Variantideks on ka portugalikeelne doido = rumal või hull; hollandikeelne Dronte = paisunud. Või siis hoopis dodode häälitsus "doo-doo".

Üheks esimeseks kirjalikuks allikaks, kus dodot mainitakse, on van Warwijcki päevik aastast 1598. Seal on linnu nimeks Walghvogel, mille täpset tõlget ma ei leidnud, kuid seal samas päevikus põhjendatakse nime valik ära sellega, et mida kauem lindu küpsetada, seda vintskemaks ja maitsetumaks liha muutus.

Allikad:

1. David Quammen. Dodo laul. Saarte biogeograafia väljasuremiste ajastul. 2004

2. https://en.wikipedia.org/wiki/Dodo

3. https://nl.wikipedia.org/wiki/Dodaars

Lambasööja papagoi

Jah, Uus-Meremaa Lõunasaarel elav ühekilone papagoi sööb lambaid.

Kea (Nestor notabilis) põhitoiduks on küll lehed, pähklid, marjad ja putukad, kuid talveperioodil ründab ta nii jäneseid kui ka nõrgemaid lambaid. Ta sööb lamba seljalt rasva ning haav võib infitseeruda ja selle tagajärjel lammas sureb.

Üldiselt ongi kea tuntud kui pahandustetegija, kes sobrab prügikastides ja lõhub inimeste asju. Kea poolt varastatud asjade hulka kuuluvad ka päikeseprillid ja ühe šotlase pass.

Kes julgeb, võib ka vaadata allikate alt viimast linki, kus on üks 2-minutine klipp dokumentaalfilmist, millel õnnestus filmilindile tabada lammast ründav kea. Aga tõesti, pole kohustuslik :).

Allikad:

1. David Quammen. Dodo laul. Saarte biogeograafia väljasuremiste ajastul. 2004
2. http://animaldiversity.ummz.umich.edu/accounts/Nestor_notabilis/

3. http://en.wikipedia.org/wiki/Kea
4. http://www.nhnz.tv/view_program_catalog/progID/169/

Pariisi katakombid

Katakombid loodi Pariisi 18.sajandi lõpus, sest ühest varasemalt kasutusel olnud surnuaiast hakkasid levima nakkushaigused. Nimelt, surnuaia mahutavus ületati ja massihauad põhjustasid pinnase ja sealse vee roiskumise.

Alexandre Lenoir tuli mõttele kasutada mahajäetud kaevandusi uue matmispaigana. Tegu on üle 300km pikkuse tunnelite võrgustikuga, mis asub Pariisi tänavate all - seetõttu ei saa linna väga kõrgeid maju ehitada.

Pariisi surnuid koliti ümber aastatel 1786-1788. Kokku on seal umbes kuue miljoni inimese jäänused. Algselt visati luud lihtsalt üksteise otsa, kuid üks toreda nimega prantslane (Louis-Étienne Héricart de Thury) kavandas katakombid selliseks nagu nad tänapäeval on.

Pariisi katakombid (ametlikult l'Ossuaire Municipal) on suureks turistide atraktsiooniks, külastajatele on avatud 1,7km pikkune lõik.  Teise maailmasõja ajal kasutasid Saksa sõdurid mõningaid käike punkrina.

Allikad:

1. http://www.catacombes-de-paris.fr/english.htm

2. http://www.ghostvillage.com/legends/2003/legends28_10042003.shtml

3. http://en.wikipedia.org/wiki/Catacombs_of_Paris

4. http://alpineliving.jn.ua.edu/history/catacombs_gallery.html

Ekvaatori riigid

Ekvaator on mõtteline joon, mis jagab Maa põhja- ja lõunapoolkeraks.

Kuid, mis riike see läbib?

1. Ecuador
2. Colombia
3. Brasiilia

4. São Tomé & Príncipe
5. Gabon
6. Kongo Vabariik
7. Kongo Demokraatlik Vabariik
8. Uganda
9. Keenia
10. Somaalia

11. Maldiivid (ekvaator läbib ainult veelist territooriumi)
12. Indoneesia
13. Kiribati (ekvaator läbib ainult veelist territooriumi)

Allikad:

1. http://www.worldatlas.com/aatlas/newart/locator/equator.htm
2. http://en.wikipedia.org/wiki/Equator

Konklaav

28.veebruaril 2013 astus paavst Benedictus XVI ametist tagasi, viimati tegi samamoodi Gregory XII aastal 1415. Kuna teisipäeval on algamas uue paavsti valimised, siis kirjutan siia, mida see endast üldse ette kujutab.

Konklaav on kardinalide nõupidamine, mille käigus valitakse uus paavst. Nimetus tuleb ladinakeelsetest sõnadest cum (koos) ja clavis (võti) - "koos võtmega", mis viitab sellele, et valimine toimub lukustatud uste taga.

Konklaav algab 15-20 päeva jooksul pärast paavsti surma või tagasi astumist. Valimisi viib läbi camerlengo (kammerhärra), keda abistavad kolm häältelugejat. Kardinalid võivad konklaavi ajal Vatikanis piiratud alal ringi liikuda ning neil ei tohi välismaailmaga mingit kontakti olla. Kardinale ei või kokku olla üle 120 ning nende seast valitaksegi uus paavst.

Hääletamine toimub voorudena - esimese päeva pärastlõunal, seejärel kaks korda igal hommikul ja kaks korda pärastlõunal. Kui 9 vooruga (3 päevaga) tulemuseni ei jõuta, siis tehakse ühepäevane palvetuspaus ja arutatakse läbi võimalik lahendus erimeelsustele. Edaspidi tehakse paus pärast igat seitsmendat ebaõnnestunud vooru.

Paavstiks valitakse kardinal, kes saab vähemalt 2/3 häältest ning on otsusega ise ka nõus. Sel juhul tõuseb Sixtuse kabeli korstnast valge suits. Tulemusteta vooru puhul lisatakse hääletussedelitele põletamisel kemikaali, mis muudab suitsu musta värvi.

Esimene viide allikate all on ilus ja informatiivne plakat paavsti valimise kohta. Soovitan seda uurida!

Allikad:

1.http://api.ning.com/files/bjSiig-eGa--YanwvHYZ8aofM6-nhNhNvp7Lx6pdNUo*iN4zLfWA6SOXVEqVRy1ogKNOtDC*MKPvHZ-*WsDgojlsFlsgb4Js/FactsConclaveEnglish.jpg
2. http://en.wikipedia.org/wiki/Papal_conclave

3. http://www.newadvent.org/cathen/04192a.htm

Imeline matcha

Kui tavaliselt juuakse teevett, mis on lehtede-marjade jms poolt läbi immutatud, siis matcha näol on tegu pulbriga, mida tarbitakse vees lahustununa.
Matcha on rohelisest teest jahvatatud peen pulber, mida kasutatakse peale tee ka toiduvärvina erinevate maiustuste peal. Tõsi, matcha on väga ilus roheline.

Kuna teed juues tarbitakse ära ka pulber, siis saab jooja rohkem kasu tee tervislikest omadustest. Võrreldes tavalise rohelise teega saab matchat juues vähemalt 3 korda suurema EGCG koguse. EGCG on antioksüdant, mis aeglustab/takistab molekulide oksüdatsiooni. Tänu sellele ei teki liigselt vabu radikaale, mis rakke kahjustaksid.

Eestist saab matchat osta aadressil www.umami.ee - kiidan nende kiiret ja head teenindust. Tellisin sealt veebruaris ühe purgikese. Algselt meenutas pulbrilõhn mulle merd ja vetikaid, kuid üpris kiiresti harjub lõhna ja maitsega ära. Mulle väga kange tee ei meeldi, seega ühe tassi vee peale kasutan umbes 0.5 tl matchat.
Ühesõnaga, soovitan kõigil vähemalt proovida.


Allikad:
1. http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0021967303011336
2. http://en.wikipedia.org/wiki/Matcha
3. http://www.umami.ee
4. http://et.wikipedia.org/wiki/Antioksüdant 

Rassilised eelistused juustuvärvis

Leidsin ühe väga lühikese ja imeliku artikli, aastast 1985. Rahastatud Central Connecticut State University poolt.

Esiteks: kontrollgrupp maitses pimesi kahte juustusorti - üks kollast, teine valget värvi. Maitselist erinevust ei leitud.
Teiseks: neid samu juuste pakuti söögipoes ning inimeste eelistused pandi kirja.

Tulemus: leiti statistiliselt oluline erinevus rasside ja nende juustuvalikute vahel.
Mustanahalistest 30% valisid valget värvi juustu ning 70% kollast värvi.
Valgenahalistest 53.3% valisid valget värvi juustu ning 46.7% kollast värvi.
Teiste rasside esindajatest 32.2% eelistasid valget juustu ning 67.9% kollast.

Antud uuringul otseselt mingit järeldust ei olnudki. Eks igaüks otsustab ise, kas selle rahastamisel oli mõtet või mitte.
Saate allolevast lingist tervet artiklit lugeda.

Allikad:

1. http://www.amsciepub.com/doi/abs/10.2466/pms.1985.61.1.314

Kas meil on aega veel...

...oma kiire elu kõrvalt teadusuudistega kursis olla? Jah, on küll.

On olemas huvitav podcast "Science Update Podcast". Iganädalane versioon ("Weekly edition") on 10 minutit pikk, kuid tööpäeviti antakse välja ka 1-minutine versioon ("Daily edition"). Seal tehakse lühiülevaade uutest avastustest nii teaduses, tehnoloogias kui ka meditsiinis.

 
5.veebruari "Daily editionis" räägiti uuringust, mis leidis, et migreenihood on äikesetormidega seotud. Ning 11.detsembri väljaandes oli juttu Austraalias elavatest lindudest, kes õpetavad laulmise teel oma veel munast koorumata järglastele parooli, mille abil viimased pärast koorumist süüa saavad. Kui pesas juhtub olema mõni pesaparasiit, nagu näiteks käopoeg, siis too ei suuda antud parooli ära õppida ja seetõttu ei saa ka vanemalt linnult süüa.

Ühesõnaga, palju huvitavat lühikeses formaadis. Link podcastidele on allikate all.

Allikad:

1. http://www.scienceupdate.com/podcasts/

Astmaravim taandab hiirtel rasvumust

10.veebruaril avaldati ajakirjas Nature Medicine artikkel, kus kirjutati amlexanoxi toimetest rasvunud hiirtele. Amlexanox on ravim, mida kasutatakse nii astma kui ka teatud tüüpi suuhaavandite raviks juba üle 25 aasta. Kuid nüüd leidsid Michigani Ülikooli teadlased, et amlexanox kiirendab hiirtel metabolismi ilma söögiisu vähendamata, mõjutades geene IKKE ja TBK1.

Ravim omab kasulikku toimet nii geneetiliselt kui ka dietaarselt põhjustatud rasvumusele. Hiirtel langes kaal ning taandusid diabeet ja rasvunud maks.

 

Mõlemad hiired on jätkuvalt kõrge rasvasisaldusega dieedil, kuid vasakpoolne on pärast amlexanoxi tarbimist normaalkaalus.

Dieedid pole kaalulangetamisel efektiivsed sellepärast, et keha harjub vähenenud kaloritega ära ja sellest tulenevalt aeglustub metabolism. Võib öelda, et niimoodi kaitseb keha inimese kehakaalu muutuste eest.

Põhimõtteliselt näitab antud uuring, et inhibeerides IKKE/TBK1 rada on võimalik hiirtel metabolismi kiirendada. Kuid veel ei teata, kas ka inimestel samad geenid metabolismi mõjutavad. Üheks mureks on see, et metabolismi kiirenedes toodab keha rohkem sooja ning selle tagajärgedega peab arvestama, sest patsiendid peavad elu lõpuni antud ravimit tarbima, muidu kõrge kehakaal naaseb.

Juba selle aasta lõpus plaanitakse alustada kliiniliste uuringutega inimestel.

Allikad:

1. "Old Drug May Point the Way to New Treatments for Diabetes and Obesity", 10.veebruar 2013 http://www.ns.umich.edu/new/releases/21179-old-drug-may-point-the-way-to-new-treatments-for-diabetes-and-obesity

2. "Canker sore drug helps mice lose weight without diet, exercise", 11.veebruar 2013 http://edition.cnn.com/2013/02/10/health/mice-weight-loss-drug/

Häid pühi!

Taas on käes see rahulik aeg, kui nauditakse lähedaste seltsi ja süüakse kõht liiga täis. Jutud on liikvel punases rüüs mehest ja tema üheksast põhjapõdrast, kes maailma lastele kingitusi toovad. Leidsin ühe lühikese ja informatiivse video, kus Jõuluvana iga-aastast retke analüüsitakse.

 

Põhjapõtrade nimed:

1. Dasher

2. Dancer

3. Prancer

4. Vixen

5. Comet

6. Cupid

7. Donner

8. Blitzen

9. Rudolph

HÄID PÜHI!

Allikad:

1. VIDEO http://www.youtube.com/watch?v=j96riygDLrs

2. http://en.wikipedia.org/wiki/Santa_Claus's_reindeer

Eksamisessioon

Kuna õppida on palju ja aega on vähe, siis postituse asemel lisan siia paar linki, mida lugeda soovitan.

1. "In Girl's Last Hope, Altered Immune Cells Beat Leukemia", 9.detsember 2012

http://www.nytimes.com/2012/12/10/health/a-breakthrough-against-leukemia-using-altered-t-cells.html

2. "An Immune System Trained to Kill Cancer", 12.september 2011. Seotud eelmise artikliga

http://www.nytimes.com/2011/09/13/health/13gene.html

3. "Seaweed-threatened Corals Send Chemical SOS to Fish", 8.november 2012

http://www.sciencenews.org/view/generic/id/346344/description/Seaweed-threatened_corals_send_chemical_SOS_to_fish

Kuidas Tasmaania endale nime sai

1603.aastal sündis hollandlasest maadeavastaja Abel Tasman, kes teadaolevalt esimese eurooplasena avastas Tasmaania saare 24.novembril 1642. Tasman nimetas saare oma sponsori järgi Anthoonij van Diemenslandt-iks. Hiljem, aastal 1803, lühendasid inglased nime Van Diemensland-iks.

1856.aastal muudeti taaskord saare nime, seekord avastaja auks - Tasmaania. Kuid seda poliitilistel põhjustel: Van Diemeni maa sai kurikuulsaks ja halvustavaks nimeks, sest saar oli põhiline osa inglaste karmist Austraalia karistuskompleksist.

Veel fakte:

• tegemist on suuruselt maailma 26. saarega
• Austraalia mandrist eraldab Tasmaaniat Bassi väin
• aastani 1798 oldi käidud ainult saare lõunaosas ning seetõttu ei teatud, et tegu on saarega
• 1642 avastas A.Tasman ka Uus-Meremaa, mis sai Hollandi provintsi Zeelandi järgi nimeks Nova Zeelandia
• A.Tasmani ekspeditsiooni eesmärk oli avastada Austraalia, kust loodeti leida väärtuslikke kaubaartikleid (näiteks nelki ja muskaatpähklit). Kuid Tasman põrutas Austraaliast mööda ja maabus Tasmaanias, kuhu ta kauaks ei jäänud, sest Hollandi Ida-India Kompaniile polnud seal midagi huvipakkuvat

Allikad:

1. http://en.wikipedia.org/wiki/Abel_Janszoon_Tasman

2. http://en.wikipedia.org/wiki/Tasmania

3. http://en.wikipedia.org/wiki/Van_Diemen%27s_Land
4. http://gutenberg.net.au/pages/tasman.html
5. David Quammen. Dodo laul. Saarte biogeograafia väljasuremiste ajastul. 2004

Hemoglobiinitud jääkalad

Lõunapooluse jäistes vetes elavad omapärased jääkalad (sugukond Channichthyidae, alamselts Notothenioidei), kelle veri on läbipaistev. Sugukonnas kõigil puudub hemoglobiin, kuid 6/16-st liigist puudub ühtlasi ka müoglobiin.

Jääkalad võivad kasvada 25-75cm pikkuseks

Hemoglobiin: seondub hapnikuga kopsukapillaarides ja transpordib selle kudedesse. Annab verele punase värvuse.

Müoglobiin: hapniku ajutine depoo lihaskoes.

Teadmata põhjusel on jääkalade evolutsioonis toimunud vähemalt neljal korral täiesti erinevad mutatsioonid, mis on kõik viinud müoglobiini kadumiseni.

Jääkaladel on täheldatud suuremaid südameid, laiemaid veresooni ja rohkem verd, võrreldes nende "punavereliste" sugulastega. Teadlased arvavad selle põhjuseks olevat hemoglobiini ja müoglobiini NO-d lagundav toime. Antud valkude puudumise tõttu kuhjub jääkalade veres NO, mida peetakse antud füsioloogiliste muutuste põhjustajaks.

Paremal hemoglobiinitu veri

Südamed vasakult paremale: 1. ilma müogloobinita "valgevereline", 2. müoglobiiniga "valgevereline", 3. müoglobiini ja hemoglobiiniga "punavereline". Kaks vasakpoolset on nähtavalt suuremad võrreldes parempoolsega

Jääkalade veres liigub hapnik lahustunud kujul, mis tähendab, et hapniku omastamine on väiksem, kui see oleks hemoglobiini juuresolekul (jääkalad omastavad vähem kui 10% võrreldes "punavereliste" sugulastega). Kuid Antarktika külmade vete kõrge hapnikusisaldus ja jääkalade väikesed metaboolsed vajadused tagavad piisava hapniku transpordi jääkala kudedesse.

Siiamaani pole veel kindlaks tehtud, miks täpselt sellised mutatsioonid aset leidsid ja püsima jäid, sest tegu pole elu lihtsustava muutusega. Pigem just raskendavaga, kuna südametööle kulub rohkem energiat.

Allikad:

1. When bad things happen to good fish: the loss of hemoglobin and myoglobin expression in Antarctic icefishes. http://jeb.biologists.org/content/209/10/1791.full.pdf+html

2. http://en.wikipedia.org/wiki/Channichthyidae

3. http://earthsky.org/earth/kristin-obrien-antarcticas-icefish-have-translucent-bodies-and-blood

AnanassiAkadeemia alustab!

Tere tulemast!

Kuna mitmed sõbrad on välja toonud minu armastuse teaduse ja teadmiste vastu, siis peaksin neid tarkusi ka üles kirjutama ja teistega jagama. Siinse blogi mõte ongi edastada paeluvaid ja muidu toredaid teadmisi, mida igapäevaselt raamatu- ja netiavarustest leian.

Tulge, võtke julgelt osa uuest teadmisteretkest.

Tagasiside ja arutlused on kommentaarides äärmiselt oodatud.

Elus tuleb lisaks ilusatele asjadele otsida ka huvitavaid (ning, kes saab öelda, et need kaks asja ei võiks kattuda). Edu kõigile! :)