Häid pühi!

Taas on käes see rahulik aeg, kui nauditakse lähedaste seltsi ja süüakse kõht liiga täis. Jutud on liikvel punases rüüs mehest ja tema üheksast põhjapõdrast, kes maailma lastele kingitusi toovad. Leidsin ühe lühikese ja informatiivse video, kus Jõuluvana iga-aastast retke analüüsitakse.

 

Põhjapõtrade nimed:

1. Dasher

2. Dancer

3. Prancer

4. Vixen

5. Comet

6. Cupid

7. Donner

8. Blitzen

9. Rudolph

HÄID PÜHI!

Allikad:

1. VIDEO http://www.youtube.com/watch?v=j96riygDLrs

2. http://en.wikipedia.org/wiki/Santa_Claus's_reindeer

Eksamisessioon

Kuna õppida on palju ja aega on vähe, siis postituse asemel lisan siia paar linki, mida lugeda soovitan.

1. "In Girl's Last Hope, Altered Immune Cells Beat Leukemia", 9.detsember 2012

http://www.nytimes.com/2012/12/10/health/a-breakthrough-against-leukemia-using-altered-t-cells.html

2. "An Immune System Trained to Kill Cancer", 12.september 2011. Seotud eelmise artikliga

http://www.nytimes.com/2011/09/13/health/13gene.html

3. "Seaweed-threatened Corals Send Chemical SOS to Fish", 8.november 2012

http://www.sciencenews.org/view/generic/id/346344/description/Seaweed-threatened_corals_send_chemical_SOS_to_fish

Kuidas Tasmaania endale nime sai

1603.aastal sündis hollandlasest maadeavastaja Abel Tasman, kes teadaolevalt esimese eurooplasena avastas Tasmaania saare 24.novembril 1642. Tasman nimetas saare oma sponsori järgi Anthoonij van Diemenslandt-iks. Hiljem, aastal 1803, lühendasid inglased nime Van Diemensland-iks.

1856.aastal muudeti taaskord saare nime, seekord avastaja auks - Tasmaania. Kuid seda poliitilistel põhjustel: Van Diemeni maa sai kurikuulsaks ja halvustavaks nimeks, sest saar oli põhiline osa inglaste karmist Austraalia karistuskompleksist.

Veel fakte:

• tegemist on suuruselt maailma 26. saarega
• Austraalia mandrist eraldab Tasmaaniat Bassi väin
• aastani 1798 oldi käidud ainult saare lõunaosas ning seetõttu ei teatud, et tegu on saarega
• 1642 avastas A.Tasman ka Uus-Meremaa, mis sai Hollandi provintsi Zeelandi järgi nimeks Nova Zeelandia
• A.Tasmani ekspeditsiooni eesmärk oli avastada Austraalia, kust loodeti leida väärtuslikke kaubaartikleid (näiteks nelki ja muskaatpähklit). Kuid Tasman põrutas Austraaliast mööda ja maabus Tasmaanias, kuhu ta kauaks ei jäänud, sest Hollandi Ida-India Kompaniile polnud seal midagi huvipakkuvat

Allikad:

1. http://en.wikipedia.org/wiki/Abel_Janszoon_Tasman

2. http://en.wikipedia.org/wiki/Tasmania

3. http://en.wikipedia.org/wiki/Van_Diemen%27s_Land
4. http://gutenberg.net.au/pages/tasman.html
5. David Quammen. Dodo laul. Saarte biogeograafia väljasuremiste ajastul. 2004

Hemoglobiinitud jääkalad

Lõunapooluse jäistes vetes elavad omapärased jääkalad (sugukond Channichthyidae, alamselts Notothenioidei), kelle veri on läbipaistev. Sugukonnas kõigil puudub hemoglobiin, kuid 6/16-st liigist puudub ühtlasi ka müoglobiin.

Jääkalad võivad kasvada 25-75cm pikkuseks

Hemoglobiin: seondub hapnikuga kopsukapillaarides ja transpordib selle kudedesse. Annab verele punase värvuse.

Müoglobiin: hapniku ajutine depoo lihaskoes.

Teadmata põhjusel on jääkalade evolutsioonis toimunud vähemalt neljal korral täiesti erinevad mutatsioonid, mis on kõik viinud müoglobiini kadumiseni.

Jääkaladel on täheldatud suuremaid südameid, laiemaid veresooni ja rohkem verd, võrreldes nende "punavereliste" sugulastega. Teadlased arvavad selle põhjuseks olevat hemoglobiini ja müoglobiini NO-d lagundav toime. Antud valkude puudumise tõttu kuhjub jääkalade veres NO, mida peetakse antud füsioloogiliste muutuste põhjustajaks.

Paremal hemoglobiinitu veri

Südamed vasakult paremale: 1. ilma müogloobinita "valgevereline", 2. müoglobiiniga "valgevereline", 3. müoglobiini ja hemoglobiiniga "punavereline". Kaks vasakpoolset on nähtavalt suuremad võrreldes parempoolsega

Jääkalade veres liigub hapnik lahustunud kujul, mis tähendab, et hapniku omastamine on väiksem, kui see oleks hemoglobiini juuresolekul (jääkalad omastavad vähem kui 10% võrreldes "punavereliste" sugulastega). Kuid Antarktika külmade vete kõrge hapnikusisaldus ja jääkalade väikesed metaboolsed vajadused tagavad piisava hapniku transpordi jääkala kudedesse.

Siiamaani pole veel kindlaks tehtud, miks täpselt sellised mutatsioonid aset leidsid ja püsima jäid, sest tegu pole elu lihtsustava muutusega. Pigem just raskendavaga, kuna südametööle kulub rohkem energiat.

Allikad:

1. When bad things happen to good fish: the loss of hemoglobin and myoglobin expression in Antarctic icefishes. http://jeb.biologists.org/content/209/10/1791.full.pdf+html

2. http://en.wikipedia.org/wiki/Channichthyidae

3. http://earthsky.org/earth/kristin-obrien-antarcticas-icefish-have-translucent-bodies-and-blood

AnanassiAkadeemia alustab!

Tere tulemast!

Kuna mitmed sõbrad on välja toonud minu armastuse teaduse ja teadmiste vastu, siis peaksin neid tarkusi ka üles kirjutama ja teistega jagama. Siinse blogi mõte ongi edastada paeluvaid ja muidu toredaid teadmisi, mida igapäevaselt raamatu- ja netiavarustest leian.

Tulge, võtke julgelt osa uuest teadmisteretkest.

Tagasiside ja arutlused on kommentaarides äärmiselt oodatud.

Elus tuleb lisaks ilusatele asjadele otsida ka huvitavaid (ning, kes saab öelda, et need kaks asja ei võiks kattuda). Edu kõigile! :)